Istutusmahud erametsades kasvavad
Sel kevadel jõudis Keskühistu Eramets ühishanke kaudu erametsaomanikeni kokku üle 3,3 miljoni puuistiku. Ühishankes osales 21 metsaühistut üle Eesti. Võrreldes läinud aastaga kasvas istutusmaht ligi viiendiku võrra, 2017. aasta kevadel pandi ühishanke tulemusena meie metsades kasvama 2,74 miljonit puud.
„Keskühistu Eramets korraldatav metsataimede ühishange muutub järjest populaarsemaks,“ rääkis Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär. „Kuigi metsataimedest on meil jätkuvalt nappus, said sel aastal oma vajadused ära katta kõik metsaomanikud, kes esitasid oma soovid metsaühistule õigeaegselt. Tulemas on veel sügisene taimede ühishange, nii mõnedki ühistud on juba oma liikmete soovidest teada andnud. Võib olla kindel, et koos sügisese taimehankega tõuseb istutatud taimede arv üle nelja miljoni,“ rääkis Jõeäär.
Keskühistu Eramets korraldab metsataimede ühishankeid alates 2012. aastast. Selle ajaga on kasvanud taimede arv kordades – esimesel aastal jäi taimede arv alla miljoni, sel kevadel oli arv üle 3,3 miljoni. Erasektori istutusmahtudest (2017 aastal 10 miljonit taime) üle kolmandiku tuleb ühishankest.
Käesoleval aastal on Keskühistu Eramets üks suurimaid metsataimede müüjaid. Keskühistu koondab metsaühistute kaudu esitatud erametsaomanike taimede soovid, peab taimekasvatajatega läbirääkimisi ja teeb hulgiostud, tagades nii metsaomanikele taimede kättesaadavuse soodsa hinnaga ning korraldab taimede transpordi ühistute juurde.
Puuliigiti istutati kevadel erametsadesse kõige rohkem kuusetaimi (2,8 miljonit ehk 86% taimede kogumahust), järgnesid mänd (333 tuhat taime ehk 13% taimede koguarvust) ja kask (124 tuhat taime). Lisaks jõudis metsadesse väikeses koguses sangleppa, hübriidhaaba ja lehist.
Kõige aktiivsemad istutajad olid kevadel Võrumaa Metsaühistu liikmed, Võrumaale istutati rohkem kui 350 tuhat väikest puud. Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige Erki Sok lisas, et Võrumaa metsaomanike seas on metsaistutamine muutunud järjest populaarsemaks ja istutusmahud on Võrumaal järjest kasvanud.
Kodumaist taime kõigile ei jätku
Kodumaiste istikute nappusega puutub Keskühistu Eramets kokku taimede ühishanke korraldamisel. „Kuigi meie eesmärk on varustada metsaomanike kodumaiste taimedega, ei ole Eesti taimlate mahud piisavalt suured. Ikkagi alla poole taimedest tuleb importida meie naabrite juurest. Viimastel aastatel on impordi osakaal vähenenud, kuid ligi pool vajalikust mahust jääb puudu,“ rääkis Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär.
Erametsaomanikud eelistavad istutamisel traditsioonilist avajuurset metsataime. Kevadise ühishanke tulemustest on näha, et avajuurseid taimi oli kogumahust üle kahe kolmandiku (avajuurseid taimi 71%, potitaimi 29%). Erametsaomanikud on mõistnud, et kuigi avajuurse taime istutuskulud on suuremad ja istutamine võtab kauem aega, tasub see kulu end hiljem ära. Avajuurne taim on võimsam ja vastupidavam ning vajab seega hiljem vähem hooldust.
Erandiks on mänd, mille mahust 85% moodustasid potitaimed. Põhjuseks on see, et paljasjuurse männi seemiku kasvatajaid on vähe ning paljasjuurseid männitaimi liigub turul vähem. Kuusetaimede kogumahust moodustasid potitaimed alla kolmandiku (27%).
Keskühistu Eramets metsataimede ühishanke läbiviimiseks tehakse koostööd seitsme erineva Eesti taimetootjaga, lisaks taimi importivad koostööpartnerid.
Järjest populaarsemaks on muutunud ka sügisene taimede ühishange, kuna kliima on muutunud taimedele soodsamaks, istutatakse 15-20% taimedest sügisel.