EPKK Keskkonnatoimkond arutas metsa küsimusi
19. septembril toimunud EPKK keskkonnatoimkonna koosolekul esinesid EMÜ professor Veiko Uri, Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialistid Allan Sims ja Enn Pärt. Ühiskonnas on tekkinud hirm, et Eesti metsi raiutakse rohkem kui neid juurde kasvab.
Metsi jätkusuutlikuks majandamiseks on oluline teada Eesti metsade olukorda. Võrreldes sajanditaguse ajaga on Eesti metsade pindala suurenenud. Kui 1958.a oli Eesti metsasus 29%, siis sellel aastal on see juba 53%. Kordades on kasvanud metsade tagavara viljakamate pindade metsastamise ja metsistumise tagajärjel, millega on märgatavalt tõusnud keskmine hektari tagavara. Oluline põllumaade metsastamine toimus Eestis kahel perioodil 60- ja 90-ndatel. Metsade kuivendamise tagajärjel muutus metsamuldade boniteet ja metsade viljakus. Seetõttu jõuavad paljud Eesti metsad küpsusfaasi lähiaastatel. Näiteks on meil enamus männikud vanuses 50-80 aastat. Täna on küpsete metsade pindala kordades suurem kui 40 aastat tagasi.
Praegune olukord on selline, et hetkel ja kohe on tulemas raieküpseid puistusid. Eestis arvutatakse aastased raiemahud metsade juurdekasvu andmete alusel. Mida vanemaks jäävad meie metsad, seda väiksem on juurdekasv.
Metsamajandamise eesmärk on vanemad metsad, mis ei ole enam nii tootlikud, maha raiuda ja kasvatada uuem mets peal, et hoida aasta keskmist juurdekasvu selle ala kohta suurena. Raiemahtude määramisel peaksime sellest juhinduma. Kaks erinevat metoodikat on näidanud, et raiemaht Eestis on viimased viis aastat püsinud stabiilne.
Allikas: Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda
