Metsaühistu aitab teha keerulisi raieid
Metsatöödest rääkides mõeldakse tihti selgelt piiritletud lageraiest üheilmelises metsas. Alati ei ole see aga nii ja metsatöid tuleb tihti teha keerulisemates tingimustes. Keerulised raied, kus arvestatakse omanike erisoovidega, on raske ligipääsuga või asustuse läheduses on sellised, mida paljud firmad teha ei taha. Need on pigem tülikad, sest kulud on suuremad ja tulu seega väiksem. Ühistu jaoks on aga esmatähtis, et omanikust Metsaühistu liige saaks vajalikud tööd hästi tehtud.
Metsaomanikud muutuvad
Vooremaa Metsaühistu juhi Harry Pütsepa sõnul on märgata, kuidas omanikud on aegamööda muutumas ning nende suhe oma metsaomandiga on teistsugusem. „Omanikud ei aja taga alati maksimaalset kasumit, vaid töid tahetakse tihti teha teistmoodi. Lageraie on osadele vastumeelsem, kuigi metsakasvatuslikult oleks see raieviis mõistlikum“ sõnab Pütsepp. Üha rohkem soovivad metsaomanikud teha raieid oma nägemusest lähtuvalt ning seega meenutavad raietööd pigem kujundus- või turberaieid. Metsaseaduses on raied üsna põhjalikult reguleeritud ning igal raiel on omad kriteeriumid ning iseloomulikud jooned. Näiteks kujundusraie on sootuks selline, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil selleks, et saavutada liigi või objekti kaitse-eesmärke. Praktilises elus aga tehakse lageraie nime all erametsades palju visuaalselt sarnaseid raieid.
Piirkondlikud ühistud tunnevad koha eripärasid
Sellised rätsepa-stiilis lahendused on omanike poolt üha enam soovitud. „Meil on juba olemas ka vastavad partnerid, kes on harjunud meie „imelike“ soovidega, saavad neist aru ja võtavad asja rahulikult. Ei ole nö tihumeetri tagaajamist, vaid töid tehakse rahulikult nii nagu maaomanik soovib“ sõnab ühistu metsameister Martin Luik. Piirkondlik ühistu tunneb kõige paremini ka kohalikke puitu väärindavaid ettevõtteid, kellele on võimalik konkurentsivõimeliste hindadega omanike puit turustada. Igas piirkonnas on nii oma looduslikud kui ka sotsiaalmajanduslikud eripärad. Ja kohalikud eripärad metsades on väärt säilitamist. „Soovitame planeerimise järgus, enne raie tegemist, mets läbi jalutada. Alles tasub jätta ja seega enne raiet ära märkida huvitavamad puud, või looga puud, mis kasvavad tihti põlluäärses metsas ja kus võib-olla vanaisa on karjas käies otsas roninud. Kõik sellised puud tuleks ära markeerida, et need kindla peale kasvama jääksid“ rõhutab Pütsepp.
