Maapinna ettevalmistus on istutamise esimene samm

Metsavõõras inimene võib arvata, et mis see metsauuendus siis ära ei ole – viskad seemne langile laiali või paned istikud maha ja ongi kõik. Mets kasvab ju ise. Metsaomanik aga teab, et metsauuendus on keerulisem, kui arvata võib.

Metsaomanik teab ka seda, et metsauuendus algab maapinna ettevalmistamisest ehk maapinna mineraliseerumisest. Õigeaegselt ja korralikult tehtud maapinna ettevalmistamine annab rajatavale metsakultuurile korraliku stardikiirenduse – paraneb nii valguse kui ka mulla kaudu õhu, vee, soojuse ja toitainete kättesaadavus.

Samuti saavad istutatud puud ettevalmistatud maapinnal endale keskkonna, mis soodustab puudel juurestiku arenemist ja sellise õhu-, niiskuse- ja soojusrežiimi mullas, mis aitab istikutel omastada rohkem toitaineid. Kõige selle tulemuseks on kiiremini kasvavad puud. Ka pole ettevalmistatud maapinnal väga suurt konkurentsi rohuga, mis konkureeriks puudega veele, valgusele ja toitainetele.

Ettevalmistamata maapinnal kasvav rohi kuivatab mulda, varjab puittaimi ja kasutab elutegevuseks ära puudele vajalikke toitaineid. Lisaks on puujuurtel tihedas mullas raske kasvada. Neid puittaimede kasvu pidurdavaid tingimusi aitabki leevendada maapinna ettevalmistamine. Peale selle aitab see metsakasvatuslik võte elavdada mullas toimuvaid protsesse, mille tulemusel kiireneb orgaanilise aine lagunemine ja üleminek taimede poolt omastavasse vormi.

Vaod, lapid, ribad ja künkad

Maapinna ettevalmistamise viisid saab jagada vagude, lappide, ribade ja küngastena ettevalmistamiseks.

• Parasniisketes ja kuivades kasvukohtades tuleks eelistada lappide, ribade või madalate vagudena mineraliseerimist ja liigniiskeis kasvukohtades kuni 30 sentimeetri kõrguste küngastena.
• Viljakates kasvukohtades tuleks hilisema taimede hooldamise kergendamiseks maapind mineraliseerida sirgete ridadena. Võimalus on ka märgistada istutuskohad tikkudega.
• Niiskes kasvukohas ekskavaatoriga küngaste valmistamisel on soovituslik kaevata liigvee ära juhtimiseks vesivaod. Ribad ja vaod peaksid kulgema risti neid piirnevate teede või sihtidega ja nõlvadel risti kallakuga, et erosiooniohtu vähendada.

Maapinna ettevalmistust tehakse reeglina traktori järel oleva ketasadra või metsaäkkega, niisketes kohtades vajalikke künkaid aga ekskavaatoriga.

Mida silmas pidada!

Metsaomanik peaks maapinna ettevalmistamisele hakkama mõtlema juba enne uuendusraiet või vähemalt kohe selle järel. Tööks vajalik tehnika on tihti hõivatud ning töid on lihtsam planeerida piisava ajavaruga. Samas ei ole vaja töö tegemisega kiirustada, peale raiet peaks langile jätma nn „vaheaasta“ ning uuendustöödega alustama alles aasta peale raiet.

Küll aga tuleks maapinna ettevalmistamisele mõeldapeale raiet lanki koristades. Põhja-Eesti Metsaühistu metsameistri Tarvo Aasveri sõnul on üks olulisemaid asju maapinna ettevalmistamisel see, et vajalik tehnika pääseks langile. „Metsaomanik peaks üle vaatama kõik kuivenduskraavid ning jätma langile piisavalt oksi, et ettevalmistustehnika saaks vajadusel ehitada endale kraavist ülepääsu.“ Aasveri sõnul on metsaomanikud harjunud sellega, et nii langetus- kui väljaveotehnika jaoks tehakse kuivenduskraavidele okstest „sillad“, kuid pahatihti ei mõelda sellele, et samasuguseid ülepääse vajab ka maapinna ettvalmistust tegev tehnika.

Oluline on ka see, et metsomanik vaataks üle kaugemad ligipääsuteed. „Sügisel maapinda ette valmistades võib olla kusagil ees naabri koristamata viljapõld, seda on vaja enne teada. Omanik peaks ka naabritega kokku leppima, kuna ja kust võib läbi nende maade tehnika liikuda,“ paneb Aasver metsaomanikele südamele.

Kas langilt on oksad vaaludesse kogutud või on need koristama, on Aasveri sõnul kahe otsaga asi. „Muidugi on koristatud lank töö tegemiseks ideaalne, aga samas märgades kohtades on hea, kui oksad toetavad masinat. Nii et seda peab vaatama lankide kaupa,“ lisab Aasver.

Maapinna ettevalmistamist planeerides on vaja arvesse võtta veel mitmeid asjaolusid – raiesmikul olevate kändude hulk ja läbimõõt, mulla niiskus ning töödeldava ala suurus – mida väiksem ala, seda raskem on masinaga manööverdada. Masina liikumist segab ka alusmetsa, säilikpuude ja raidmevaalude hulk ja asetus.

Metsaühistu aitab

Maapinna ettevalmistamine on vajalik ja oluline metsakasvatuslik võte. Uuendustöid kavandavale metsaomanikule on abiks Metsaühistu, kust saab nõu ja abi tööde tegemiseks.
Tutvu maapinna ettevalmistustööde tellimise, hindade ja ka toetusega lähemalt