Aasta puu 2020: kuusk nimedes ja vappidel

Aasta puu 2020 – harilik kuusk, on levikult Eesti kolmas puu. Kui looduses kuuske kohata on äärmiselt tavaline, siis võrdlemisi tavaline on kuusk ka nimena – nii perekonnanimena kui kohanimena. Samuti on kuusk jõudnud õige mitmele Eestis kasutusel olevale vapile. Nendest aasta puu ehk vähematuntud külgedest seekord kirjutamegi.

Perekonnanimi

Võib arvata, et pea iga Eestimaa inimene teab mõnda Kuuske. Pole ka ime, sest käesoleva aasta alguse seisuga kandis perekonnanimi Kuusk 859 meest ja 954 naist. Levikult on tegu 19. kohal oleva perekonnanimega nii naiste kui meeste puhul. Keskmine Kuusk on 41-aastane (kuid kõige levinum on perekonnanimi Kuusk hoopiski päris noorte laste ehk siis vanuse 0-4 seas) ja elab kõige tihedamini  Saare maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 72,47.

Kui looduses saab kokku mitu kuuske, on tulemuseks kuusik. Inimeste puhul see päris nii ei käi, aga nimena on ka Kuusik võrdlemisi levinud. Samuti 2020. aasta alguse seisuga elas Eestis 637 meest ja 735 naist, kes kandsid perekonnanime Kuusik. Levikult on Kuusik meeste puhul 38. ja naiste puhul 33. kohal. Keskmiselt on Kuusik 42 aastane ja elab ilmselt Jõgeva maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 32,55.

Ja muideks – Kuusk ja Kuusik on sellised perekonnanimed, mida inimene ei saa mõjuva põhjuste nime muutes endale perekonnanimeks võtta. Põhjus on lihtne – nende nimede kandjaid on liiga palju.

Kohanimi

Perekonnanimedele ei jää palju alla ka kuusepuust alguse saanud kohanimed. Nende hulgas on levinum kuusik – Eesti kohanimeregister annab märksõnale kuusik ühtekokku 580 vastet. Nende hulgas on üks alevik (Raplamaal), neli küla (Tartu, Hiiu, Rapla ja Saare maakondades), üks lennuväli, üks jõgi ning sadu kinnistuid ja teid-tänavaid.

Üks tuntumaid Kuusiku-nimelisi paiku ongi alevik Raplamaal, kus asub Eesti Ilmateenistuse Kuusiku meteoroloogiajaam. Pidevad raadio-uudiste kuulajad on aastakümneid saanud hommikuti teada, et Kuusikus (või Kuusikul, sõltuvalt uudistelugejast) näitas termomeeter nii-ja-nii palju. Aleviku nimi seostub Kuusiku mõisaga, mis saksa keeles kandis küll nime Saage (ka Saghe) ja mida seostatakse juba 1311. aastal mõisaomanikuks olnud Conradus de Sagale`ga. 1818. aastal on aga Saage mõisa nime kõrval kasutatud juba ka Kuusiku nime.

Sama kohanimeregister annab meile teada, et kuusk on kohanimena palju vähem populaarne – vasteid ainult 19. Ja ka neis on sõna kuusk vaid nimeosa, nii et kohta Kuusk Eestimaal ei eksisteeri. Küll aga on pilt hoopis teine, kui otsida nimeosana KUUSE – vasteid on lausa 658. Nende hulgas on 9 bussipeatust, kaks küla, ligi 90 tänavate-teede nime ja sadu kinnistuid-talusid-krunte.

Huvitav lugu on Eesti kõige suurema kuuse-tüvelise kohanimega – Kuusalu. Seda nime kannab nii kihelkond, haldusreformieelne vald, alevik ja küla. Nime päritolu on seostatud nii saksa- kui skandinaavia juurtega, kuid kõige tõenäolisemalt on nimi siiski pärit eesti keelest ja viitab ikkagi kuuskedele. Ajalooallikates on kasutatud nimekujusid Kusala (1241), Kusele (1290), Kusal (1418), Kuhsall (1693), Kusallo (1732).

Vapid

Kuusepuud on esindatud veel ühel nimedega seotud valdkonnas – nimelt vappidel. Kui enne haldusreformi oli kuusepuu neljateistkümnel vapil, siis nüüd on suurem osa kuusemotiiviga vappe kasutanud omavalitsusi liidetud teistega ja kuusepuu on jäänud vähemalt kuuele vapile – Jõhvi, Mustvee, Rõuge ja Räpina valdade, Pärnu valla Paikuse osavalla ning Võru linna vappidele.

Võru linn omandas vapi 1788. aastal. Sellel on kujutatud kuuske kuldsel pinnal. Keiserlikus ukaasis on juurde lisatud, et linn sai oma vapile kuuse seetõttu, et nimetatud puu on sealsele maastikule väga iseloomulik. Ilmselt oli selle puu sagedane esinemine tähelepanu äratanud.

Rõuge valla vapp on pärit 2018. aastast. Sellel on kolm kuuske, mis viitavad metsarohkusele, mida rõhutab ka roheline värv vapil.

Jõhvi vapp pärineb aastast 1938, kui see loodi Jõhvi linnale, tänapäeval on see kasutusel Jõhvi valla vapina. Vapp kujutas kilpi, millel kullast hirve pea rohelisel põhjal ja tagaplaanil kolm hõbedast kuuske punasel põhjal. Lipu ja vapi ametliku kinnitamiseni seaduses ettenähtud korras ei jõutud, kuna 1940. a riigipööre seiskas kogu asjaajamise.

Räpina valla vapp kinnitati aastal 2000, sel on kuused vapikilbi päisel. Ja kuuski on näha ka Mustvee valla vapil, kus need viitavad valla metsarikkusele.

Sümboolikas tähistab kuusk kui igihaljas puu igavest elu kestvust. Muideks, kas Eesti NSV vapil oli kuuseoks, mis iseloomustas meie loodust.