Ulukikahjustused metsas on tõsine probleem

Pea iga metsaomanik on Eestis kokku puutunud ulukikahjustustega metsas. Pole ka ime, sest käesoleval aastal elab Keskkonnaameti andmetel Eesti metsades ligikaudu 11 tuhat põtra, 120-130 tuhat metskitse (kelle arvukus järjest kasvab) ja 3300 punahirve (peamiselt küll saartel, mandril on neid alla tuhande isendi).

Iga täiskasvanud põder sööb iga päev 20-30 kilo puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort, suvel lisaks rohttaimi. Puuliikidest sobivad mitmed lehtpuud (haab, pajud, kased, pihlakas jt), samuti mänd ja kuusk. Mändidel sööb põder nii okkaid-võrseid kui ka koort, kuusel koort. Kuusevõrseid põder tavaliselt ei söö.

Metsakitsel on suvel toiduks põhiliselt rohttaimed, talvel süüakse lehtpuude võrseid ja koort. Metsakultuurides kahjustatakse siis rohkem võrsete söömisega noori kuuski. Meelsamini valiti toiduks hästi kasvanud seemikuid.

Punahirvede toiduks on rohttaimed, alusmetsapõõsad, aga samuti ka lehtpuude võrsed ja koor (haab, kõvad lehtpuud). Peamiselt kevadperioodil koorivad punahirved kuuskede tüvesid. Kahjustus algab sageli juba maapinna lähedalt, koor veetakse lahti nii kõrgele, kui hirv ulatub. Punahirvede poolt tekitatud metsakahjustused kipuvad olema suuremad kui põdra puhul.

Mida teha?

Just sügis on õige aeg, kui tuleb mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Üks lihtne võte on veel istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid.

Tõrjevahendid

Repellent Trico on looduslik taimekaitsevahend, õli vees emulsioon, kus toimaineks lõhna andev lambarasv. Trico on metskitsede, hirvede ja põtrade peletamisvahend kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel ning põllumajanduses rapsil. Sobivaim aeg pritsimiseks on septembris-oktoobris, kui temperatuur veel plusspoolel. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüve. Istikute kaitseks pritsida ladvakasvusid 1-2 korda aastas (toime 6-8 kuud) ning vanematel puudel koorimise ja sarvesügamise tõrjeks pritsida tüvesid vastavalt vajadusele. Selleks, et moodustuks püsiv kaitsekiht, peab Trico täielikult kuivama.

Cervacol on sinakashall valmis pasta, mis noorele puutaimele määrituna kaitseb seda sõraliste kahjustuse eest. Cervacoli kaitsev toime põhineb kolmel komponendil: värvus, maitse ja mehhaaniline karedus. Kaitseefekti aluseks on repellendi koosseisus olevad mehhaanilised toimeained, mis välistavad ulukite kohandumise repellendiga. Tööd tuleb teostada plusskraadidega. Võrsele määritud repellent kuivab umbes 15 minuti jooksul. Kerge kaste või uduvihma korral võib taimi repellendiga töödelda, kuid tugevama vihma korral tuleb töö katkestada. Kummikindaid kasutades kanda Cervacol mitte väga paksu kihina ulukite poolt ohustatud taimeosadele, okaspuudel tavaliselt ainult ladvavõrsele. Võrse peab jääma veidi sinakas-hallikas, liiga paksu kihiga katmist tuleb vältida. Okaspuudel kaitstakse tavaliselt vaid ladvavõrset, kusjuures ladvapung peab repellendiga kindlasti kaetud saama, kuid punga ei tohi kõvasti mudida või liiga paksu kihiga katta. Tavaliselt jääb liiga paksu kihiga kaetud pungal puhkemine hilisemaks, halvemal juhul pung üldse ei avanegi.

Kasutusel on ka ulukitõrjevahend Plantskydd, mis on valmistatud taimsetest õlidest ja verejahust. Preparaadi spetsiifiline verelõhn hoiab eemale hirved, põdrad, kitsed ja jänesed. Kaitstavaid taimi on soovitav pritsida kevadel või sügisel, enne kui lehtede ja noorte võrsete närimise aeg algab. Lahust tuleb pritsida kuivadele taimedele, samuti peab pritsitud taim saama kuivada, et saavutada vihmakindlus. Vihm peseb tõrjevahendi maha, seega tuleb vältida vihmase ilmaga töötamist. Pritsida tuleks hommikul või pärastlõunal, et vältida otsest päikesepaistet. Kitsede ja põtrade eest kaitstavatel taimedel pritsida taimede ladvaosa, jäneste poolt tehtavate kahjustuste vältimiseks pritsida taimede tüvesid ja alumisi leht.

Kodused tõrjevahendid

Puude kaitsmiseks ulukite vastu on paljud metsaomanikud kasutanud ka mitmesuguseid koduseid vahendeid – näiteks kalarasv, tõrv, suitsukonid, küüslauk, seep, higised riided, kampriõli, pesemata lambavill ning isegi heeringarapped ja värskelt kasutatud mähkmed. Sealjuures peab aga arvestama asjaoluga, et loomad harjuvad ühe lõhnaga, seega on soovitav peletusvahendeid aeg-ajalt vahetada.

Puukeste latvu saab kaitsta, kui kasutada plastmassist ladvakaitsmeid, samuti võib ladva külge kinnitada võrgu. Puulatva võib panna ka plasttopsi (jogurti- või kohvitops) või pudeli. Ka pesemata lambavilla panek puukeste latva vähendab ulukite isu.

Ulukitõrjet planeerival metsaomanikul tasub kindlasti konsulteerida Metsaühistu spetsialistidega. Ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik saada ka toetust, 2018. aastal oli repellendi soetamise ja kasutamise toetuse määr 70 eurot hektari kohta.