Lähenevad sügisesed istutustööd

Kuigi metsaistutamine toimub peamiselt kevadel, on järjest levinum ka sügisene metsauuendus. September ongi istutamise kuu ning taas korraldab Metsaühistu taimede ühishankeid, mis võimaldavad pakkuda meie liikmetele taimi parematel tingimustel ja suuremates kogustes.

Miks istutada sügisel?

Sügiseste istutustööde eeliseks on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

Kevadine istutusaeg on paljasjuurse taime jaoks sageli väga lühike ning suurte istutusmahtude ja vähese tööjõu korral ei pruugita selle ajaga valmis jõuda. Maikuu lõpul tehtud istutus võib jääda kuivale perioodile, mistõttu hukkuvad paljud taimed ning hiljem tuleb sul metsaomanikuna kultuuri täiendada.

Mida töid kavandades silmas pidada?

Metsauuenduse üheks oluliseks eeltööks on maapinna ettevalmistamine. Nii on istutatud puutaimel vähem konkurente ja metsaomanikuna on sul hiljem lihtsam noort metsa hooldades puutaimi üles leida.

Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et kergendada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist.

Sügis sobib väga hästi kuuseistikute istutamiseks. Istutustöödeks parim aeg on augusti lõpust kuni septembri lõpuni, soodsate ilmaolude puhul võib istutada ka oktoobris. Kui aga öökülmad saabuvad oodatust varem, tuleb istutustööd lõpetada.

Sügisel võib kuivades kasvukohtades panna kasvama ka mändi, eriti hästi sobib selleks nõmmemets. Viljakad ja niisked kasvukohad aga männitaimedele ei sobi, sest külmakergituse oht on küllaltki suur.

Kui sügisistutuseks on valida potitaime ja paljasjuurse taime vahel, soovitame valida paljasjuurne istik. Potitaime ehk suletud juurekavaga taime juurekava võib olla juurdumiseks enne sügiskülmasid liiga väike.

Sügisese istutuse õnnestumise tõenäosus on suurem, kui on arvestatud riskidega, mida see kaasa toob. Suurimad vead, mida sügisistutusel tehakse on mittesobiva istutuskoha valik või istutustööde liiga hiline teostamine. Kui taimed ei jõua enne külmade tulekut juurduda, hukkub palju taimi. Soovitame võtta ühendust Metsaühistu spetsialistiga, kes aitab riske vähendada nõuande ja tööde planeerimisega.

Praktilised näpunäited

Metsataimede istutamiseks tuleb tööriist valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn „potitaimi“. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga.

Enne paljasjuurse taime istutamist kärbi taimede juuri, et ergutada narmasjuurte kasvu ja kiirendada taime juurdumist. Kaeva maasse taime juurestikule sobiv auk, tee augu põhja koonusekujuline mullakuhik, millele aseta laiali taime juured. Hoia taim püsti asendis ja täida auk kobeda mulla, mitte kõduga. Suru muld jalaga kinni ja kontrolli, kas taim on kindlalt mullas. Istuta taim paar cm auku ümbritsevast pinnasest kõrgemale, kuna istutusaugus muld hiljem tihenedes vajub

Potitaime istutamiseks kasuta istutustoru. Enne istutamist kasta taimede juurepalli, siis taimed libisevad paremini läbi istutustoru. Suru muld taime ümbert jalaga kinni, et taim oleks kindlalt mullas. Istutustoru laenutamise ja selle kasutamise juhiseid küsi lähimast Metsaühistust.

Küsi Metsaühistult abi

Kui vajad istutustöödel abi, tuleb Metsaühistu appi. Anname nõu, aitame taimi tellida, istutada ja rendime tööriistu. Loe lähemalt