Metsaühistud on aastaid teinud oma liikmetele metsataimede ühist hankimist, et tagada metsaomanikele mugavam ja soodsam taimede kättesaadavus. Kuigi selle aasta kevadeks esitati üksikuid tellimusi juba koguni aasta jagu varem, hakkas aktiivsem taimede tellimine pihta eelmise aasta lõpus. Kõik märgid näitavad, et 2024 a. kevadise istutushooaja staar saab olema kask.

Viimasel 7-8 aastal on ühise hankimise raames kõige enam tellitud kuusetaimi. Nii moodustasid näiteks 2015. aastal kuusetaimed ca 90% hangitavatest taimedest, aga eelmisel aastal langes see alla 33%. Aja jooksul on tubli kasvu teinud läbi männitaimede osakaal, ulatudes nüüd ca 30% lähedale. Aga suurim kasv on 2023. aastal olnud just kasetaimedel (34%). Suure tõusu on teinud läbi ka erinevad muud taimed, näiteks sanglepp. Kättesaadavamaks on muutunud mitmed erilisemad liigid nagu lehis, tamm, haab.

2-aastased kasetaimed on kõige nõutumad

Kase puhul on ühtemoodi suur huvi nii poti- kui ka avajuursete taimede osas ning praeguseks on Metsaühistu hanke raames nii mõnigi väga soovitud taimesort juba otsa saanud. „2-aastase avajuurse kasetaime vastu oli väga suur huvi. Seda ka põhjusega – taimed on suured ja tugevad“, toob välja Metsaühistu tegevjuht Priit Põllumäe. Ta lisab, et metsaomanikud soovivad üha rohkem just suuremaid taimi. Mõned omanikud ja metsakasvatajad panustavad suurele avajuursele taimele, potitaimede soovijad eelistavad väiksemat taime, mis on suurema mullapalliga. „Ilmastik mõjutab täna kasvama minekut palju ning eks igaüks sõltuvalt kasvukohast, püüab neid ilmastiku negatiivseid mõjusid võimalikult minimeerida.“ lisab Põllumäe.

On tõenäoline, et suuremaid kase taimi soovitakse kasutada rohkem metsastamisel. „Metsastamise vastu on maaomanikel huvi suurenenud ning natukene on seda märgata ka taimede tellimises“ sõnab Põllumäe. Siiski ei ole kuhugi kadunud ka huvi männi ja kuuse vastu, sest puuliigi valik tuleb uuendades või rajades teha ikka kasvukohatingimusi arvestades. Metsa sihipärane ja aktiivne uuendamine on positiivse mõjuga tema süsiniku sidumise võimele ning tagab omanikule väärtusliku tulevikumetsa.

Taimede tellimine kevadiseks istutamiseks

Kevadiseks istutushooajaks käib taimede tellimine suure hooga ja nagu öeldud, siis mitmed taimesordid on juba otsagi saanud.

Vaata kevadist taimede valikut ja saadavust ning tutvu lähemalt tellimise infoga.

Selle aasta alguses 20. tegevusaastat tähistanud Valgamaa Metsaühistule, asutamise aial nimega Valgamaa Erametsaühing,  panid 2003. aastal aluse seitse metsaomanikku Andres Oleski initsiatiivil. Esimese tegevusaasta lõpuks oli ühistuga liitunud 43 metsaomanikku, keda aitasid metsatöödega kolm pika metsandusliku praktika ja tööstaažiga konsulenti Andres Rõõmus, Enn Tomson ja Margus Noorkõiv.

2005. aastal liitus ühistuga Helju Leosk, kes pakkus juhatusele ja metsaomanikele tuge igapäevaste tööde korraldamisel ja administreerimisel. Tol ajal käis kogu infovahetus paberkandjatel ja paberitööd oli väga palju. Samuti käis metsaomanike informeerimine läbi vallalehtede, keda regulaarselt kõigest olulisest teavitati. Ka toetuste taotlemine käis sel ajal paberkandjatel, mis tähendas pingelisi perioode, palju bürokraatiat, käsitööd ja metsas kontrollimas käimist. Samas aitas toetuste taotlemine tuua juurde uusi liikmeid.

Helju Leosk ja Enn Tomson on tänaseni Valgamaa Metsaühistus igapäevaselt ühistut ja metsaomanikke teenindamas. Samal aastal koliti kontoriga Valga Maavalitsuse majja aadressil Kesk 12, kus tegutseti järgmised 15 aastat.

Projektid toovad kogukonna metsale ja ühistule lähemale

Ühistu tegevuse algusest peale on aktiivselt osaletud ja korraldatud erinevaid metsaga seotud projekte. 2005ndal aastal alustati Erametsakuskuse toetusega ja jahiseltsidega koostöös Naabrusvalve korraldamise projekti. Koos jahiseltsidega OÜ Tündre ja MTÜ Küti Mets hakati järelvalvet teostama kokku 64 metsaomaniku kinnistul. Projekti käigus paigaldati metsaomanike kinnistutele kenad rohelised sildid kinnistu nime, omaniku kontaktandmete ja naabrusvalvet tegeva organisatsiooniga. Siltide olemasolu oli väga tähtis ennetusabinõu igasuguste rikkumiste osas.

Üheks Valgamaa Erametsaühingu eesmärgiks oli koos koolidega tuua lapsi loodusesse ning jagada teadmisi metsandusest ja loodusest. Nii hakatigi Helju Leoski eestvedamisel korraldama noortele metsapäevi algselt KIKi ja hiljem Erametsakeskuse toetusel.

Nii sai alguse koolilaste metsapäevade traditsioon, mille raames igal kevadel metsaomanike juures siiani metsa istutamas käiakse. Noorte metsapäevi ootasid nii õpilased ja koolid kui ka metsaomanikud, kes on väga tänulikud lisatööjõu eest. Laste metsapäevad on kasulikud ka metsaomanikele, kes saavad samuti uusi teadmisi tänu õpilasi juhendatavatele konsulentidele ja metsaspetsialistidele.

Igal kevadel korraldatakse 4-10 koolilaste metsapäeva, mille raames jõudis esimese 10 aasta jooksul metsa 1400 õpilast ja kasvama pandi 100 000 kuuseistikut 56 hektaril.

2007. aastal koordineeris Valgamaa Erametsaühing riiklikku “Tee Metsa” projekti raames pesakastide valmistamise ja paigaldamist koos Valgamaa koolidega. Kokku osales 14 kooli ja 190 õpilast ning valmistati 300 lindude pesakasti. Enn Tomsoni juhendamisel said lapsed pesakastid ise ka Sangaste metsapargis üles panna.

Sarnaselt koolilaste metsapäevadele, korraldatakse igal aastal vähemalt kaks õppepäeva ka metsaomanikele nende metsandusalaste teadmiste tõstmiseks. Samuti on õppepäevad heaks võimaluseks metsaomanikel omavahel suhtlemiseks ning kogemuste ja infot vahetamiseks.

Suurt huvi pakkus metsaomanikele õppepäev Otepääl 2009. aasta novembris kasepuidu väärindamise võimaluste ja puiduturu olukorra teemal. Õppepäeva raames käidi külas UPM-Kymmene Otepää ASi tehases ja tutvuti kogu tootmisprotsessiga ning mitmed metsanduseksperdid tegid ülevaate puiduturul toimuvast.

Viimase kümne aasta tuuled

Kümnendaks aastapäevaks oli ühistul 220 liiget, kellel kokku 7200 ha metsamaad. Ühistuga on värskelt liitunud Atso Adson, kes valitakse juhatuse esimeheks ning kes kannab seda rolli tänaseni. Mõned aastad hiljem, 2016. aastal astub Valgamaa Erametsaühing Keskühistu Eramets liikmeks ning hakkab kandma nime Valgamaa Metsaühistu.

Suureks väljakutseks oli 2016. aasta torm Valgamaal, mille tagajärgi aidati likvideerida ja tormilanke uuendada kokku 150 hektaril. Erametsakeskuse poolt organiseeritud metsaistutuspäeva raames istutati koos ühistu liikmete ja külarahvaga ühel 10 ha suurusel tormilangil 6000 kuusetaime.

EV100 pidustuste raames lõime kaasa projektis „100 pesakasti“ ning koos Valga Priimetsa kooliga valmisid pesakastid, mis paigaldati üheskoos Valga linna metsa.

Viimase kümne aastaga on paberitööd palju vähemaks jäänud, mis aitab teenindada palju rohkemaid metsaomanikke. Tänu suurematele metsandustoetuste mahtudele on kasvanud nii liikmete arv ja aktiivsus kui tehtud metsatööde mahud. See on omakorda tõstnud liikmete metsa kvaliteeti ja nende metsamajanduslikku väärtust.

20. tegevusaasta täitumisel on meie liikmete arv jõudnud 594 metsaomanikuni ning läheme uuele kümendile vastu 600. liikme tähistamise ootuses.

Fotomeenutused

• 

• 

• 

• 

• 

• 

Augustis tähistab oma esimest juubelit Valgamaa Metsaühistu juhatuse esimees ja tegevjuht Atso Adson.

Valgamaal Lüllemäel sündinud-kasvanud Atso oli juba lapsena kindel, et tema töö ja elu peab olema seotud Valgamaaga. Välja arvatud õpinguaastad Maaülikoolis ja mõned aastad tööd Tallinnas-Tartus on nii ka läinud.

Metsanduse juurde jõudis Atso väikese kõhklusega. Peale keskkooli hakkas ta Maaülikoolis õppima hoopiski põllumajanduse mehhaniseerimist, kuid õige varsti tundus talle, et see pole päris õige valik. „Mõtlesin, et kes must saab – mõne kolhoosi-sovhoosi peamehhaanik. Aga kauaks neid sovhoosegi enam? Isa töötas mul ka metsas ja nii ma hakkasingi uurima, kuidas minna metsandusse üle,“ rääkis Atso.

Eriala vahetus õnnestus ja selgus, et just nüüd oli Atso oma õigel erialal. „Loodusained ja dendroloogia meeldisid mulle. Samuti ladina keel, siiani on paljud taime-puudenimed ladina keeles peas. Mõnes puukoolis hea uurida, mis seal kasvab,“ sõnas Atso.

Lõpetamise järel aga Atso otse metsa ei jõudnud, tegi hoopiski teist tööd – oli ühes turvafirmas tehnikuks, paigaldas valveseadmeid. Pere vajas toitmist. Mõned aastad hiljem aga tekkis võimalus minna tagasi kodukanti Valgamaale ning seal oli tööd ka metsanduse vallas.

„Sain tööd ühe välismaise ärimehe juures, arendasime nii Valgamaal kui ka kaugemal puidutööstust. Mingi aja käisin tihti ka Venemaal, seal oli meil ka plaane saeveski osas. Rahastajal aga puudus selge siht, mida teha ja nii sai liiga tihti tootmist muudetus. Asi lõppes minu jaoks hea koolitunniga, aga hea, et selle noorena kätte sain,“ meenutas Atso.

Seejärel töötas Atso aastaid hoopiski haruldases ametis – oli Valga linnametsnik. „Ega neid Eestis peale Rakvere ja Valga rohkem olnudki. Aga töö oli huvitav ja mitmekülgne. Rajasin matkaradu, hooldasin metsi, korraldasin üritusi. Kõike sain teha. Sealt sain ikka hea kooli päris metsanduse osas, varem olin rohkem puidutööstusega kokku puutunud.“

Kuna Valga linn suurema metsaomanikuna oli seotud ka kohaliku metsaühistu tegemistega, puutus Atsogi kokku ühistutega. „Mõni aeg hiljem hakkas Helju Leosk ka mind ühistu juurde kutsuma. Linnametsniku amet oli ka juba ennast ammendanud ja nii ma ühistusse lõpuks tulingi. Praeguseks on see minu jaoks päris töö, mitte mingi tegevus stiilis – täna teen, homme mitte.“

Lisaks tööle Metsaühistus on Atsol hulgaliselt ka hobisid, neist pikaajalisem on rahvatants. „Neljandas klassis Lüllemäe põhikoolis pandi mind ikka päris jõuga tantsima. Aga edaspidi hakkas asi meeldima, ülikooli ajal tantsisin juba Tarbatus. Siis oli huvi ikka suur, oma osa oli ka selles, et Tarbatu esindajad said käia välismaal, igasugustel Tartu üritustel. Aga see oli üheksakümnendatel suur stiimul – niisama viiakse sind välismaale. Tantsin siiani ja see võtab päris hulga aega – ikka on vaja trennis käia, tantsupidudeks valmistuda. Mulle meeldib! Ja teine suur huvi on mul reisimine,“ lisas Atso.

Reisid on viinud Atso paljudesse riikidesse, vähem on jõudnud ta käia veel Aafrikas ja Aasia kaugemas otsas. Aga viimati jõuti peaaegu Antarktikasse, kuid kahjuks tuli koroonaviiruse leviku tõttu reis pooleli jätta.

Lõuna-Eesti erametsades on alanud igakevadine metsauuendus. Metsaühistutesse on jõudnud esimesed koormad istikutega, mis pannakse juba varsti mulda.

Läinud reedel võttis esimese istikukoorma vastu ka Võrumaa Metsaühistu. Reedene koorem oli osa tellitud istikutest, mis jõuavad Võrumaale Keskühistu Eramets korraldatud metsataimede ühishanke kaudu.

Taimede mahalaadimine Võrus

Lisaks 71 tuhandele männitaimedele tuli ühishanke kaudu samast Eesti puukoolist Võrumaale üle 15 tuhande kuuse istiku ja ka 500 sanglepa istikut. Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige Erki Sok lisas, et Võrumaa metsaomanikud istutaksid rohkemgi puid, kuid istikute nappus paneb soovidele piirid. Siiski pannakse Võrumaa Metsaühistu kaasabil ka sel aastal mulda üle 350 tuhat metsataime, millest 30 tuhat õnnestus metsaühistul ka ise hankida.

Tulevased metsapuud puukoolis.

Aktiivsed metsauuendajad on ka teiste Lõuna-Eesti maakondade erametsaomanikud. Põlvamaa Metsaühistu vahendusel jõuab metsadesse üle 400 tuhande noore puu. Valgamaa Metsaühistu vastav arv on 313 tuhat puud. Kõige rohkem istutatakse Lõuna-Eestis metsadesse kuuseistikuid – kolme maakonna peale kokku üle poole miljoni taime.

Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa Metsaühistute vahendusel pannakse sel kevadel kasvama üle 1 miljoni noore puu.

4. veebruaril 2003. aastal kogunes seitse Valgamaa metsaomanikku, et alustada metsaühistu tegevust. Tookordse nimega Valgamaa Erametsaühingust on viieteist aastaga kasvanud Eesti üks tegusamaid metsaühistuid. 2016. aasta alguses toimus ka liitumine Metsaühistu perega ning Valgamaa Erametsaühing jätkab Valgamaa Metsaühistu nime all oma edukat tegevust.

Valgamaa Metsaühistu juhatuse liikme Atso Adsoni sõnul on ühistu areng toimunud ühtlaselt. “Meie keskmine erametsaomanik on üsna väikese metsaomandiga. Üksi jääks ta majandamisega hätta, kõiki töid ise teha või korraldada ta ei jõua. Siinkohal tulebki appi ühistu. Meie pakume talle täisteenust- nõustamine, toetuste saamine, maapinna ettevalmistamine, taimede hankimine, hooldus, raietööde korraldamine, puidu müük. Käime ka metsaomanikele nii-öelda peale, et nad ikka oma metsi hooldaksid, teeksid õigel ajal hooldusraideid ja muid vajalikke töid, See on puhtalt järjepidevuse tekitamine, et metsaga tegeldaks ja inimestel säiliks metsaga side,” tutvustab Atso Adson Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd.

Metsaühistu põhitöö käib metsas. Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson oma igapäevases keskkonnas.

Usaldus ja usaldusväärsus on Valgamaa Metsaühistu töös esikohal. “Metsaomanikku ei tohi kunagi petta,” räägib Adson. “Vahel tähendab see ka tema jaoks ebameeldiva jutu rääkimist. Näiteks et kui on midagi müüdud, tuleb ka maksud maksta. Või et vajadusel tuleb kulutada ka uue metsa rajamisele. Aga samas võib inimene olla ka kindel – ühistu puhul on tihumeeter alati tihumeeter ja ei muutu pärast null-komaks,” selgitab Adson.

Ekslik oleks arvata, et ühistu kogu tegevus on seotud metsade majandamisega. Valgamaa Erametsaühing on üks neist ühistutest, kes panustab juba aastaid ka tulevaste metsaomanike harimisse. “Kooliõpilastega tegeleb meil Helju Leosk, see on tema südameasi. Olime ka üks neist ühistutest, kes häälekalt oli vastu mõne aja tagusele ideele kaotada ära ühistute koolimetsanduse toetus. Kui ühistud noortega ei tegele, siis kuidas peaks peale kasvama uus põlvkond, kes tunneb metsaga seost? Me räägime tulevikumetsast, aga peaksime mõtlema ka tuleviku metsaomanike peale,” väljendab ühistujuht Valgamaa Metsaühistu seisukohta.

Tulevikku vaadates usub Adson, et metsaühistud peavad arenema. “Praegu on ühistutele väga oluline riiklik toetus, kuid ainult sellele tegevust rajada ei saa. Toetused võivad ühel hetkel kaduda, siis tuleb ise hakkama saada. Väike ühistu aga seda ei suuda. Näiteks puidu ühismüük on üks koht, kust ka ühistu saab tegevuseks vahendeid. Aga ühismüügis osalemine eeldab, et ühistu pakub oma liikmetele ka muid teenuseid – kindlasti raie korraldamist, väljavedu, metsa uuendamist. Ja seda kõike suudab pakkuda vaid arenenud, piisava arvu liikmetega ühistu,” selgitab Adson.

Valgamaa Metsaühistul on väärt kogemusi jagada ka väliskülalistele. Pildil Atso Adson Läti erametsaomanikke võõrustamas.

Erametsanduse arenguvõimalusi näeb Adson ühistegevuse edenemises. “Meie metsad on enamasti väikesed, ühekaupa neid majandada ei tasukski. Kuid ühistusse koondudes on väikeomanikud osa suuremast süsteemist ning nii tekib ühisest tegevusest kasu kõigile. Samas läheb veel aega, enne kui kaob see nõukogude-aja mõtteviis, et ühistu on mingi kolhoos. Kuid mujal maailmas on ühistegevus end õigustanud, küllap tekib ka meil arusaam, et ühiselt on parem,” usub Atso Adson.

Päris sünnipäeva eel kolis Valgamaa Metsaühistu ka uutesse kontoriruumidesse. Kui senini võeti metsaomanikke ja teisi külastajaid vastu ühes väikeses kabinetis, siis nüüd on Metsaühistu käsutuses olev ruum vähemalt kaks korda suurem. Valgamaa Metsaühistu kontor asub jätkuvalt Valga maavalitsuse majas, kuid teises tiivas. Ühel korrusel asutakse koos Maa-ameti, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni esindustega.

Kui veel nädal tagasi oli ilm vihmane ja valitsesid plusskraadid, siis vaid loetud päevadega muutus olukord kardinaalselt. Ligi kümme külmakraadi ja sademeteta ilmad külmutasid metsaalused ja metsatöödega sai pihta hakata.

„Kriis on läbi,“ sõnab Mikk Link Läänemaa Metsaühistust. Tema sõnul on praegu metsatööde tegemiseks ideaalsed tingimused. „On külma aga metsaalune on puhas, paksu lund ei ole. Nii muutub pinnas kiiresti kandvaks ja tööd läksid lahti,“ räägib Link. Ta lisab, et tegelikult ei muutnud metsaalust pehmeks mitte soe ilm, vaid suur sademete hulk.

Tehnika liigub metsa

Tööd algasid ka Eesti lõunaosas. Ka Atso Adson Valgamaa Metsaühistust on viimased päevad veetnud metsatöid planeerides. „Külm võimaldas alustada planeeritud töödega, nüüd tuleb teha niipalju kui võimalik. Ega ju keegi tea, kauaks seda külma jätkub,“ on Adson ettevaatlik. Siiski soovitab ta kõigil raietöid planeerinud metsaomanikel töödega esimesel võimalusel pihta hakata. „Mõni metsaomanik on öelnud, et ärme metsa veel teeme, ootame kui palgi hind veelgi tõuseb. Kuna hinnad on juba praegu head, siis ma eriti sellesse hinnatõusu ei usu. Kui isegi vahepeal tekkis saeveskites palginappus, siis nüüdsete ilmadega hakkab palki jälle peale tulema. Nii et oodata enam ei tasu,“ ergutab Adson metsaomanikke.

Tõsisemad tööd käivad ka Eesti keskel, Vooremaa Metsaühistu tegevusalas. Ühistu esindaja Harry Pütsepp kinnitas, et juba paar päeva on metsatööd käinud. „Kergemaid masinaid metsaalune juba kannab, hakkasime plaaniliste töödega pihta. Küsimus muidugi on, et kas talv jääb ka pikemalt püsima. Puiduhinnad on praegu tõesti head, aga selle pärast küll keegi raietöid pole soovinud teha. Ikka need tööd, mis juba varem paika on pandud,“ räägib Pütsepp.

Külmalaine lubas raietöödega alustada

Mikk Link Läänemaa Metsaühistust toob välja veel ühe metsatööde kiire algusega seotud probleemi – raietööde tegijaid on raskem leida. „Meil on kogu meeskond väljas, käime ülestöötajatega rääkimas. Pehme metsaalune metsas töid teha ei lasknud, nii otsisid mitmed ülestöötajad endale mingi muu tööotsa. Nüüd saaks metsa, aga masinad juba kusagil tööl,“ ohkab Link.

Vahepeal isegi ärevaks kiskunud olukord metsanduses on Link´i hinnangul siiski leevendust saanud. „Pehme maa ja seiskunud metsatööd seadsid ohtu nii tarnelepingud kui liisinglepingud. Nüüd kui ettevõtetel jälle tööd on, saavad nad liisingutega seotud kohustusi täita. Tarnelepingutega on asi keerulisem, nendega järje peale saamine võtab ilmselt veel aega. Loodame, et talv jätkub ja töid saab teha,“ sõnab Mikk Link.

Riigi Ilmateenistuse prognoosi kohaselt jääb jaanuaris õhutemperatuur nulli lähedale, kuid esineb ka lühikesi külmalaineid. Krõbedat pakast loota siiski ei tasu, külma on siis vaid kümne kraadi ringis.

Metsaomanik, kui oled lasknud oma metsa inventeerida ja teha metsamajandamise kava, saad taotleda metsa inventeerimise toetust. Võta kohe ühendust Metsaühistuga, sest ühistud saadavad taotlused edasi 15. detsembril.

 

• Toetuse suurus on 10 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.
• Toetust saab taotleda ainult läbi metsaühistu.
• Toetust saad taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse käesoleval või kahel eelneval kalendriaastal.
• Inventeerimisandmed kehtivad järgmised 10 aastat.
• Toetust maksatakse üks kord kümne aasta jooksul.
• Kehtivad metsa inventeerimisandmed on kohustuslikud:
  • Üle 5 ha suurustes metsades tööde teostamiseks füüsilisest isikust metsaomanikel
  • Erinevate metsandustoetuste taotlemiseks

 

Soovitame kõigil metsaomanikel üle vaadata oma metsa inventeerimisandmete kehtivus, kontrollides andmeid avalikus metsaregistris. Kui andmed on juba aegunud või aegumas, siis võta ühendust lähima Metsaühistuga.

Eesti pindalast 51% katab mets, millest umbes pool kuulub erametsaomanikele. Kui metsa teadlikult ja järjepidavalt majandada, kasvab metsa väärtus ajas ning tulu sellest saab mitu põlvkonda.

Kas Sina tead, mida metsaomanikuna erinevates metsa kasvufaasides ja hooaegadel tegema pead ning kuidas kõige vastutustundlikumalt töid teostada? Kas tead ka, milliseid metsatöid riik toetab ning et Sul on võimalik suur osa metsa majandamisekuludest toetusena tagasi saada? Toetusi on teisigi!
Eesti erametsaomanike keskmiseks metsaomandi suuruseks on 6,4 ha, mitmete metsatöid teostavate ettevõtete jaoks on see liiga väike ala, mis tingib kallima hinna või teenusepakkujate tööde teostamisest keeldumise. Siiski on metsaomanikel ühiselt tegutsedes võimalik kõik vajalikud tööd kvaliteetselt ning soodsatel tingimustel edukalt läbi viia.

Selleks on metsaomanikud loonud Metsaühistu, kes seisab metsaomanike huvide eest ning aitab metsa vastutustundlikult majandada ning metsa väärtust tõsta. Kas Sina tead, kuidas oma metsa eest hoolitseda ja selle väärtust tõsta?

Kõik algab plaanist

Nagu iga projektiga, algab kõik olemasoleva olukorra kaardistamisest ning tööplaani koostamisest. Ka metsamajandamise puhul tuleks selgeks teha, mis puud seal kasvavad, kui vana mets on, kas seal on ka varem metsatöid tehtud ning mis oleks vajalikud järgmised sammud. Selleks tuleks läbi viia metsa inventeerimine ja koostada metsamajandamise kava. Metsamajandamise kava on kui metsa pass, milles sisalduvate andmete alusel saab omanik ülevaate oma metsa olukorrast ja lähtekohad metsa majandamiseks järgnevateks aastateks.
Kuidas seda kõige paremini teha? Selles tulevad appi Metsaühistu spetsialistid, kes annavad nõu ning aitavad metsamajandamise kava kokku panna.  Metsaühistu korraldab metsaomanikele ka mitmeid õppepäevi metsanduslike teadmiste ja oskuste levitamiseks. Õppepäevadel jagatakse nii praktilisi oskusi (näiteks võsasae kasutamine), tutvustatakse seadusi ja reegleid (näiteks metsaomaniku maksuteemade avamine) kui ka õpetatakse loodustarkusi (näiteks ravimtaimede õppepäev). Õppepäevadele on oodatud nii Metsaühistu liikmed kui kõik metsahuvilised kui ei ole piiritletud teisiti.

Metsa hooldamine

Kui Sa ei ole varem, midagi oma metsaga ette võtnud või pole seda järjepidavalt teinud, vajab Su mets suure tõenäosusega hooldamist. Mida see täpselt tähendab, aitavad taas Metsaühistu spetsialistid ühiselt välja selgitada.
Tavaliselt on selleks hooldusraie. Sõltuvalt metsa vanusest ja puude keskmisest jämedusest kas valgustus- või harvendusraie. Kui Sul on metsaomanikuna endal piisavalt aega, oskusi ja vahendeid nende tööde tegemiseks, saad Metsaühistust kasulikke nõuandeid. Kui vajad abi, leiab Metsaühistu oma usaldusväärsete koostööpartnerite hulgast tööde tegija.
Hooldusraie tööde läbiviimiseks on võimalik saada ka toetust, selle taotlemisel on samuti abiks Metsaühistu.

Metsa hoolduse alla käivad veel mitmed erinevad tööd, millele algaja metsaomanik alati tähelepanu ei oska pöörata. Näiteks tasub noorendikke kaitsta ulukite eest, kasutades selleks spetsiaalsed vahendeid – repellente.

Metsaraie ja puidu müük

Paljud metsaomanikud soovivad oma metsast saada majanduslikku tulu, milleks on puidu müük. Raietööde korraldamine ja varutud puidu müük on Metsaühistule igapäevane tegevus. Miks teha seda läbi Metsaühistu? Põhjus selleks on lihtne – puitu ostavad kokku mitmed tööstusettevõtted. Väikeste puidukogustega on aga suurte tööstuste müügiplatsidel raske juurde pääseda. Ühises turustuskanalis olev puit on aga piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurte tööstuste juurde. Metsaühistus on tööl spetsialistid , kes peavad tööstustega läbirääkimisi paremate tingimuste saamise üle. Kõik see võimaldab ka väikeste puidukoguste eest saada konkurentsivõimelist hinda, mida muidu ükski väikemetsaomanik eraldi ei saaks.

Kui soovid oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa, aitab Metsaühistu samuti oma spetsiifiliste teadmiste ja kogemustega leida parima lahenduse.

Uue metsapõlvkonna rajamine

Metsamajandamise juurde käib kindlasti ka uue metsa kasvatamine. See on oluline kohe alguses hästi läbi mõelda, sest praeguste otsustega määrad sa ära, milline on mets sinu lastelastel. Metsaühistu aitab nõuga ja abi saad nii planeerimiseks kui tööde läbiviimiseks. Metsaühistu spetsialistiga koos pannakse paika, millist puuliiki kasvatada ja millist uuendusmeetodit (looduslik uuenemine, külvamine või istutamine) kasutada. Ühistust saab metsaomanik tuge ka tööde tegemiseks – maapinna ettevalmistamiseks ning vajadusel istutamiseks.

Metsaomaniku jaoks on väga oluline ka see, et Metsaühistu abil saab juba varakult tellida vajalikke puutaimi. Ühistellimused tagavad kvaliteetse ja kontrollitud taimematerjali, ning ka taimede kättesaamine on lihtsam – Metsaühistud asuvad üle Eesti. Ning vähetähtis pole ka metsauuenduseks antav toetus – sedagi taotleda aitab Metsaühistu.

 

Liitu Metsaühistu perega!

Metsaühistu on metsaomaniku jaoks nagu toetav pere, mis aitab kõigi (metsa)küsimuste korral.Või argisemalt – Metsaühistu on nagu metsandusfirma, kus sina, metsaomanik, oled üks omanikest. Olgu sinu metsamaa suur või väike – Metsaühistus on kõigi liikmete hääled võrdsed ning ühistu tegutseb just sinu huvides!

Võimalus meie perega liituda on kõigil metsaomanikel. Artikkel ilmus ka Maa Elu lisas Metsaomaniku ABC

Metsaomanik! Ära unusta, et, et juba esimesel detsembril saabub metsa uuendamise toetuse taotlemise tähtaeg. Kui ka sinul on õigus toetust saada, võta kiiresti ühendust oma metsaühistuga, et taotlus ära vormistada. Ühistu kaudu toetust taotledes on toetussumma kaks korda suurem!

Metsa uuendamise toetus on kujunenud üheks olulisemaks toetusliigiks. SA Erametsakeskuse kaudu toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist, maapinna ettevalmistamist, taimede istutamist ja kuni kolme aasta metsapuutaimede hooldamist. Hoolduse käigus tuleb eemaldada taimede kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad.

Kevadel istutatud kuused.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal, maapinna ettevalmistamise puhul ka eelneval aastal.

Maapinna ettevalmistamise toetus – Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40×40 cm. Toetuse suurus on 96 eur/ha.

Metsataimede ostmise ja metsaistutustööde toetus – Taimede soetamise kohta pole enam vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt metsataimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Toetuse suurus on 400 €/ha.

Metsakultuuri hooldamise toetus – Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on 96 eur/ha.

Hooldatud kuusekultuur saab kiirema kasvuhoo!

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna metsauuendamine on päris kallis ettevõtmine. Sõltuvalt kasutatavatest võtetest ja uuendusmaterjalist on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

Väga paljude metsaomanike jaoks on oluline saada metsast ka majanduslikku kasu. See seab nad aga küsimuse ette – kuidas on metsa või puidu müüki kõige kasulikum korraldada. Unustada ei tohi, et metsaühistust saab abi ka nende tegevuste korral.

Kõige tavalisem tegevus metsaühistutele on raietööde korraldamine ja varutud puidu müük. Kindlasti tasub metsaomanike teha seda metsaühistu abil! Põhjus selleks on lihtne – puitu ostavad kokku mitmed tööstusettevõtted. Väikeste puidukogustega on aga suurte tööstuste müügiplatsidel raske juurde pääseda. Ühises turustuskanalis olev ühistuliikmete puit on aga piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurte tööstuste juurde. Metsaühistus on tööl spetsialistid , kes peavad tööstustega läbirääkimisi paremate tingimuste saamise üle. Kõik see võimaldab ka väikeste puidukoguste eest saada konkurentsivõimelist hinda, mida muidu ükski väikemetsaomanik eraldi ei saaks.

Puidu teekond ostja juurde algab vahelaost.

Metsaühistust saad abi ka siis, kui soovid oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa. Kindlasti võta sel puhul ühendust metsaühistuga, kuna see tegevus nõuab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi.

Üsna tavaline on see, kui metsaomanik paneb enampakkumisele raieõiguse. See tähendab, et enampakkumise võitja saab endale õiguse raiuda mingilt piiritletud osa metsast. Metsaühistu aitab hinnata raielanki, mille alusel lepitakse metsaomanikuga kokku alghinnas. Seejärel viib ühistuläbi avaliku enampakkumise ning aitab metsaomanikku müügilepingu sõlmimisel.

Nii puidu kui raieõiguse müügi puhul jääb metsamaa endiselt omanikule, ostja saab endale metsast saadud puidu. Omanikul on kohustus langid taasmetsastada, ka sellega aitab ühistu – nii sobivate puuliikide valikul, maapinna ettevalmistusel, istutusmaterjali või seemnete hankimisel ja tööde korraldamisel. Kui omanik soovib, teeb ühistu kõik need tööd ära nii, et omanikul endal pole vaja kohalegi tulla.

Puudest saab puit raietööde käigus.

Vajadusel aitab ühistu korraldada ka terve kinnistu müüki. Metsakinnistu enampakkumise korraldamisel hindavad Metsaühistu spetsialistid maa ja seal kasvava metsa väärtust, mille alusel lepitakse müüjaga kokku alghinnas. Seejärel viib ühistu läbi enampakkumise ning aitab metsaomanikku vajalike dokumentide vormistamisel.

Kokkuvõtteks tuleb rõhutada, et kõigi metsaga seotud tehingute puhul tasub metsaomanikul küsida nõu ja abi lähimast metsaühistust. Metsaühistud kui metsaomanike enda organisatsioonid on orienteeritud metsaomanike huvidele. Puidu ja metsa müügi puhul on alati eesmärk saada õiglane ja ostja jaoks parim hind. Enampakkumiste puhul aitab metsaühistu määrata alghinda, millest väiksema hinnaga ei ole väärikas oma metsa või raieõigust müüa. Metsaühistus usutakse, et juba alghind peab olema müüja suhtes lugupidav ja tema vara väärtust õiglaselt peegeldav.

Kokkuvõtteks paneme kõigile metsaomanikele südamele – kui soovite metsa raieõigust või ka metsamaad müüa, pöörduge Metsaühistusse. Ka siis, kui te pole ühistu liige. Ja ka siis, kui te ei soovi tehingut läbi metsaühistu teha. Ühistu annab endast parima, et igal juhul oleks tehing aus ja õiglane ning unustatud poleks müüja huve.

Metsaühistute enampakkumistega saab tutvuda aadressil http://www.eramets.ee/pakkumine/