Tööd Põlvamaa Metsaühistu istutuspäeval soosis ka ilm

Põlvamaa Metsaühistu korraldas oma istutuspäeva ühistu enda langil, kuhu pandi kasvama ligikaudu kaks ja pool tuhat kuuseistikut. „Istutame juubelimetsa,“ muigas ühistu juhatuse liige Tarmo Lees. Ja selgitas, et kuusemets saab täiskasvanuks kaheksakümne aastaga, sama ajaga saab aga Põlvamaa Metsaühistu saja aastaseks. Mida aga nüüd istutatud metsaga siis ette võetakse, jääb juba lastelaste otsustada.

Saja aasta pärast on see põlismets.

Põlvamaal käisid metsa istutamas Vara saeveski ja Erametsakeskuse töötajad. Istutustöö ise käis traditsioonilisel viisil – labidaga auk maasse, istik sisse ja muld peale. Veidi oli ka neid taimi, mida sai maha panna istutustoruga. Mõnes mõttes olid need taimed ka erilised – männikärsaku vastu vahaga töödeldud. Metsaühistu mehed selgitasid, et selline tehnoloogia on Eestis veel suhteliselt uus ja nüüd ongi hea võimalus mõne aasta pärast vaadata, kas asjast on ka kasu.

Laupäeval olid istutuspäevad Valgamaa ja Võrumaa Metsaühistus. Ilm seekord metsaistutajaid ei soosinud – päev oli külm ja vihmane. Kuid sellest hoolimata oli osalemine aktiivne – kaasa lõi kümneid inimesi.

Võrumaa Metsaühistu istutuspäeva korraldaja Erki Sok

Võrumaa Metsaühistu korraldas istutamise Haanja vallas, kohas, kus lähedal asub ka 2004. aastal Euroopa Liitu astumise puhul rajatud Miljonipuu lank. „Paneme siin taimed kasvama, pärast käime ka sealt läbi ja vaatame, kuidas metsal läheb,“ rääkis Erki Sok Võrumaa Metsaühistust. Ja lisas, et Võrumaal tervikuna on metsauuendamine üha aktiivsem. „Sel aastal tuli Võrumaale ühistu kaudu pea kolm ja poolsada tuhat taime. Metsaomanikud mõtlevad metsauuendusele aasta-aastalt üha rohkem, nii on ka taimede kogus kasvanud,“ lisas Sok.

Metsaühistute istutamispäevad ei ole veel lõppenud. Eeloleval reedel ootab huvilisi Põhja-Eesti Metsaühistu (lisainfo siit) ja laupäeval Virumaa Metsaühistu (lisainfo siit).

The post Metsa istutada saavad kõik soovijad appeared first on Valgamaa Metsaühistu.

Prognooside järgi istutatakse sel aastal erametsadesse ligikaudu 10 miljonit taime, istutustööd algasid sel aastal erakordselt vara. Metsa istutamise maht erametsades võiks olla suuremgi, kuid metsaomanikke kimbutab istutusmaterjali nappus.

Iga-aastaste metsaistutustöödega on erametsades juba alustatud. Aasta-aastalt on istutusmahud kasvanud, eelmisel aastal istutati Keskkonnaameti hinnangul erametsadesse 8,6 miljonit taime. Ka sel aastal võib prognoosida erametsade uuendamise mahu kasvu, siiski on probleemikohaks kodumaise istutusmaterjali puudus.

Metsaistutamine Harjumaal

Istutustööd algasid sel aastal väga vara

Juba 3. aprillil istutustöödega alustanud Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais nentis, et ei mäleta istutusperioodi nii varajast algust. „Kliima soojeneb ning metsa kasvuperiood muutub pikemaks, nii vara alustasime istutustöödega siiski esimest korda. Õnneks oli lähedal asuval väiketootjal võimalik eelnevalt broneeritud taimed kiiresti teele panna,“ rääkis ta. Vardi Erametsaseltsi liikmed on aktiivsed metsa uuendajad ning istutamise maht oleks Ehrpaisi hinnangul isegi suurem, kui jätkuks sobivaid taimi. „Kõige suurem puudus on kodumaistest pott-põld kuusetaimedest, mida RMK vaid enda tarbeks kasvatab. Loodame, et lähitulevikus mõni taimetootja neid ka erasektorisse pakkuma hakkab,“ lisas metsamees.

Ka Võrumaa Metsaühistusse saabusid esimesed istikud sel aastal palju varem, kui mullu. „Meie liikmed panevad sel aastal kasvama üle kolmesaja tuhande puu,“ rääkis ühistu juhatuse liige Erki Sok, kes korraldas 5. aprillil saabunud taimede laialijagamist. Sok lisas, et mitmes Võrumaa piirkonnas saab taimed juba mulda pista, kuid mitte igal pool. „Haanjamaal on ikka veel lund ja seal metsa istuda veel ei saa. Alustame istutamisega lankidel, kus raie toimus varem ja maapind valmistati ette sügisel”.

Ligi pooled taimed metsaühistute kaudu

Et suurendada istutusmaterjali kättesaadavust ning pakkuda stabiilset nõudlust ka kohalikele metsataimekasvatajatele, on metsaühistud juba aastaid oma liikmetele ühiselt taimi hankinud. Sel aastal 21 metsaühistu ühist taimehanget korraldava Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on erametsaomanike nõudlus metsataimede järele aasta-aastalt kasvanud. „Kogused võiksid olla suuremadki, kuid piirid tulevad ette taimlate mahtudest. Ka sel aastal jäi taimi puudu, kuid loodame, et taimlate „saagikus“ on suurem, kui prognoositud,“ rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ühishanke tulemusena saavad metsaomanikud kasvama panna veidi alla kolme miljoni taime, lisaks on paljud ühistud leidnud ka ise võimalusi taimede ostuks, nii et tegelikud kogused on suuremad. Üheskoos hangitud taimede maht on igal aastal jõudsalt kasvanud ning moodustab ligi poole erametsadesse istutatavatest taimedest.

Metsa uuendamiseks saab toetust

Metsa istutamise mahu kasvu on soodustanud ka metsa uuendamise toetus, mille mõju koos metsaühistute hea tööga metsaomanike teavitamisel ja taimede vahendamisel on hästi näha just väikemetsaomanike kinnistutel. „Kuigi toetusraha on sel aastal vähem, toimib toetuse jagamise süsteem selliselt, et väiksemad toetuse küsijad saavad enda toetuse tavaliselt täismahus kätte,“ rääkis SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.

Metsaühistud kutsuvad istutama

Erametsi uuendatakse aina jõudsamalt. Kes soovib ise näpud metsamullaseks teha, saab osaleda aprilli lõpus ja mai alguses metsaühistute poolt korraldatavatel metsapäevadel üle Eesti. Selgitame metsade kasvamise protsesse ning paneme koos alguse uuele metsapõlvkonnale. Lisainfo ja registreerimine erametsaportaalist www.eramets.ee

The post Erametsades pannakse sel aastal kasvama ligikaudu 10 miljonit puud appeared first on Valgamaa Metsaühistu.