Uues süsteemis on metsaomanikul parem juurdepääs tema metsamaaga seotud andmetele. Nii on igale omanikule kättesaadavad täisulatuses metsainventeerimise andmed, mida omanik saab ka alla laadida, ligipääs tagatakse ka metsateatistele ja ekspertiisiaktidele.

Uus on volitamiste süsteem, see tähendab et metsomanikul on võimalik volitada erinevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid oma andmeid täisulatuses vaatama ja alla laadima ning metsateatisi esitama. Metsaportaali saavad vaatamiseks kasutada kõik huvilised, kuid metsateatiste esitamiseks ning oma metsa andmete täisulatuses vaatamiseks ja allalaadimiseks tuleb sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil. Kõik kasutajate tegevused logitakse infosüsteemis ning neid on võimalik hiljem leida.

Uuendatud metsaregistris on metsaomanikel taas võimalik esitada ka elektroonilist metsateatist. Kuna selles osas on toimunud muutusi, koostas keskkonnaamet metsaomanikele juhendi metsateatise esitamiseks. Tegutseda tuleks järgmiselt:

• Liigu internetis aadressile register.metsad.ee
• Vajuta nuppu „logi sisse“
• Logi portaali
• Avaneb metsaportaali omaniku vaade, kus vajuta nuppu „MINU“
• Süsteem kuvab Teile kuuluvad metsamaa kinnistud
• Valige kinnistu, kuhu Metsateatis esitada
• Kinnistu kuvatakse kaardi keskel ja vasakul avaneb ka kinnistu metsaeraldiste loetelu
• Vali kas katastriüksus, kõik eraldised, või üks eraldis
• Vajuta nuppu „ lisa metsateatisele“
• Avaneb metsateatise digitaalne eeltäidetud vorm. Vormil tuleb täita punasega tähistatud lahtrid. Nupuga, „lisa“ saab metsateatisevormile täiendavalt eraldisi lisada. Kui metsateatis on täidetud, vajuta nuppu „esita“
• Metsateatisega esitatud tegevuste menetluse kulgu ja Keskkonnaameti tehtud registreeringute väljatrükke saab teha vajutades nuppu „minu metsateatised“
• Avanevas aknas „ Minu üksuste (kinnistute) Metsateatised saab metsaomanik jälgida kinnistute kohta esitatud metsateatiseid ja nende menetluse kulgu Keskkonnaametis. Samal töölehel on võimalik teha ka menetletud metsateatiste koondväljatrükke ja seda ühe KINNISTU kohta korraga.
  Vajutades nuppu „KÕIK“ näeb omanik kõiki temale kuuluvate kinnistute metsateatiseid. Lahtritesse filtreid (Kinnistu nimi, katastri nr, staatus) saab kuvada soovitud kinnistu eraldiste loetelu ja seejärel teha all servas oleva nupuga „Teatiste väljavõte“ endale vajaliku väljatrüki.

Metsavarude arvestuse riiklik register ehk metsaregister asutati vabariigi valitsuse 7. oktoobri 1999. a. määrusega. Registri eesmärk on pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi üle ning teha andmed kättesaadavaks.

The post Tööd alustas uuenenud metsaregister appeared first on Valgamaa Metsaühistu.

Metsaregistri praeguse versiooni avalik osa

„Praegu kasutusel olev infosüsteem töötati välja enam kui kümme aastat tagasi ning on tänaseks moraalselt vananenud. Uus süsteem on märksa kasutajasõbralikum ning funktsionaalsem, lisandunud on ka täiesti uusi võimalusi. Oluliselt on parandatud ka uue süsteemi turvalisust,” selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Metsaregistri pidamise eesmärk on koguda ja säilitada andmeid metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta. Metsaregistris hoitakse metsainventeerimise andmeid ning metsateatiste, keskkonnaametnike välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside andmeid. Metsaregistri metsaportaal on mõeldud kasutamiseks avalikkusele Eesti metsade kohta info saamiseks ning metsakorraldajatele ja metsaomanikele riigiga suhtlemiseks ning oma metsaga seotud asjaajamistel silma peal hoidmiseks.

Kui varem asusid metsaregistri avalik veebiteenus, e-metsateatise teenus ja inventeerimisandmete edastamise teenus  eraldi, siis nüüd on kõik ühes veebirakenduses. Kogu siiani metsaregistrisse talletatud informatsioon kantakse üle uude süsteemi. Uus süsteem võimaldab erinevate ruumiandmestike paremat kuvamist ja ristkasutust ning pakub metsaomanikele täisulatuses ligipääsu oma metsamaaga seotud andmetele. Näiteks on täisulatuses kättesaadavad metsainventeerimise andmed, mida omanik saab ka omale alla laadida, ligipääs tagatakse ka metsateatistele ja ekspertiisiaktidele.

Uudsena võetakse kasutusele süsteemisisene volitamine, mis tähendab et metsomanikul on võimalik volitada juriidilisi ja füüsilisi isikuid oma andmeid täisulatuses vaatama ja alla laadima ning metsateatisi esitama. Metsaportaali saavad vaatamiseks kasutada kõik huvilised, kuid metsateatiste esitamiseks ning oma metsa andmete täisulatuses vaatamiseks ja allalaadimiseks tuleb ennast tuvastada ID-kaardi või mobiil-ID abil. Turvalisuse tagamiseks logitakse kõik kasutajate tegevused infosüsteemis.

Seoses üleminekuga uuele metsaregistri infosüsteemile suletakse kasutusel olev e-metsateatise esitamise teenus 23. augusti õhtul ning kuni 11. septembrini ei ole võimalik e-metsateatisi esitada. Keskkonnaamet võtab sel ajal endiselt vastu nii paberil kui ka digitaalselt allkirjastatud metsateatisi. Üleminekuperioodil ei ole võimalik Keskkonnaameti metsaspetsialistidel metsaregistri infosüsteemi kasutada ning seetõttu venib metsateatiste menetlemine tavapärasest pikemale perioodile. Üleminekuperioodil esitatud teatiste osas on teatise registreerimise otsuseid oodata alles pärast 11. septembrit.

Allikas: Keskkonnaministeerium

The post Septembrist alustab tööd uus metsaregistri infosüsteem appeared first on Valgamaa Metsaühistu.

Pildil vasakult Arnis Muižnieks (Läti Metsaomanike assotsiatsioon), Jaanus Aun (SA Erametsakeskus) ja Atso Adson (Valgamaa Metsaühistu)

Tartu-Valga maantee ääres asuvas Killinge külas võttis külalised vastu Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson. Seda, mida näidata, oli kohapeal rohkesti. Nimelt asub otse maantee ääres üks metsaomand, kus töid on korraldanud ainult Valgamaa Metsaühistu.

„Omanikuga olen ma kohtunud ainult korra, enamasti suhtleme meili või telefoni teel,“ selgitas Adson. Ja lisas taustaks, et omanik ise elab Tallinnas ning Valgamaal tihti ei käi. Et aga omanik soovib siiski metsa majandada, otsiski ta üles Metsaühistu. „Esimesed tööd tegime siin juba aastaid tagasi. Ühistu on korraldanud erinevates metsaosades raiet ja saadud puidu müüki, langil maapinna ettevalmistust ja metsauuendust, siin kõrval tegime ka valgustusraiet. Omanik on väga rahul, et tal on kohapeal partner, keda ta saab usaldada ja kes korraldab tema eest kõik tööd“ rääkis Adson. Läti külaliste küsimusele, et palju see teenus metsaomanikule ka maksma läheb, oli Adsoni vastus lihtne – kümme eurot aastas ehk siis Valgamaa Metsaühistu aastane liikmemaks. „Metsaühistu ongi selleks, et liikmetel oleks lihtsam oma metsaasju korraldada,“ tõdes Valgamaa metsamees.

Mõnda metsanduse IT-lahendust said külalised näha ka välitingimustes

Suurt huvi pakkusid Läti metsaomanikele ka meie metsanduses kasutatavad IT-lahendused. Kas tõesti ei ole vaja iga kord käia langi piire looduses määramas, vaid usaldada saab kaardirakendust? Kas tõesti saab metsateatise esitada arvuti tagant lahkumata? Need olid vaid mõned teemad, mida Läti külalised esitasid. Kuna ka Lätis käib aktiivne e-teenuste arendamine, on teema sealsetele metsaomanikele huvipakkuv. „Asjaajamise teeks lihtsamaks kasvõi see, kui enam ei peaks raielangil säilikpuid eraldi värviga märgistama,“ rääkis üks külalistest. Samas oli ta rõõmus selle üle, et enam ei pea metsatööde ettevalmistamisel esitama riigiametitele kinnitamiseks tööde eskiisi. „Need asjad on Eestis tunduvalt paremad kui meil,“ tõdes naaberriigi metsaomanik.

Eesti mets on Läti metsaga ära vahetamiseni sarnane!

„Ühistute süsteem Eestis on selline, mille poole meiegi püüdleme,“ kinnitas ka Läti Metsaomanike Assotsiatsiooni juhatuse esimees Arnis Muižnieks. „Lätis on ligikaudu nelikümmend metsaühistut, kuid aktiivsed on neist vaid kümmekond. Läti ühistus tegelevad peamiselt metsaomanike nõustamisega, korraldavad õppepäevi, abistavad toetuste taotlemisel ja erinevate projektide ettevalmistamisel. Metsatöid meie ühistud aga ei korralda, sellega peab iga metsaomanik ise tegelema. Eestis näeme, kuidas ühistud saavad metsaomanike elu kergemaks muuta ja tegelikult nii ka metsade väärtust tõsta,“ rääkis Muižnieks.

Asjatundlikud küsimused nõudsid asjatundlikke vastuseid

Läti Metsaomanike Assotsiatsiooni kohta lisas Muižnieks, et tegu on 2005. aastal asutatud metsaomanike organisatsiooniga, mille peamine eesmärk on metsaomanike huvide kaitsmine. „Läti metsaomanik saab toetusi samas mahus, mis Läti põllumeeski,“ rääkis Muižnieks. „Seda saavutada oli meil ehk veidi lihtsam kui Eestis, sest Lätis kuulub metsandus põllumajandusministeeriumi haldusalasse. Samuti oleme suutnud hoida metsa ja metsamaterjaliga tehtud tehingute maksumäärasid madalamatena. Lätis valmistatakse ette ulatuslikku maksureformi, oleme ka selles protsessis aktiivsed,“ selgitas Läti metsandusaktivist.

The post Läti metsaomanikke teeb Metsaühistu kadedaks appeared first on Valgamaa Metsaühistu.

Koostaja on välja toonud ka olulisemad märksõnad, mis erametsandust neil aastatel iseloomustasid. Ülevaade on saanud selline:

2013. aasta: jahiseadus, jahindusnõukogud, metsaseaduse muudatused, metsaühistute ühine taimehange
2014. aasta: e-metsateatis, tüütud helistajad, looduskaitse, puidu ühismüük
2015. aasta: metsauuendus ja metsataimede nappus, kaubamärk Metsaühistu®, EL metsastrateegia
2016. aasta: 10 000 ühistuliiget, energiapuit, metsa majandamise tulukus.

Metsaühistu® kaubamärgi kohta saab raamatust lugeda järgmist:

Metsaühistud said oma kaubamärgi 2015 oli aasta, mil sündis metsaühistute ühine kaubamärk ja bränd Metsaühistu. Sellisest ühisest märgist oli erametsandusringkondades ammu räägitud. Nüüd algatasid ja viisid asja ellu Keskühistu Eramets liikmed.

Sügisel oli asi niikaugel, et hakati märki (õieti sisaldas Brand Manual-i kujundatu rohkemat, seda nimetati ka ühistute ühiseks identiteediks) laiemalt tutvustama. Kaubamärk oli mõeldud kõikidele Eestis tegutsevatele metsaühistutele, kes vastavad ühiselt kokku lepitud kvaliteedistandardile. Standardi koostamine kestis veel detsembrini.

Märgi rakendamise projektijuht, maaülikooli teadlane, erametsaliidu endine tegevjuht Priit Põllumäe rääkis hiljem, et see oli üsna keeruline tegevus, kuna metsaühistud on erinevad nii suuruse kui teenuste poolest: „Mingil määral on ka teenusstandard kompromiss erinevate nägemuste vahel, kuid üks on kindel – metsaomanik peab ühistu abil saama lahendada kõik oma metsanduslikud probleemid ja lahendused peavad teenima metsaomaniku huve.”

Lisaks teenuste ja nende kvaliteedi kirjeldamisele sätestab standard ka nõuded metsaühistu personalile: „Enamus metsaomanikke soovib ühistust saada esmalt nõu, mida ja kuidas metsas tegema peaks. Seega peab ühistus olema konsulent, kes metsaomanikke nõustab. Metsatööde organiseerimiseks peab ühistus olema metsandusspetsialist või metsameister. Nii et need kaks peavad igal juhul olema esindatud eraldi isikutega. See on miinimum.”

Lisaks kõigele kirjeldab standard brändi kasutamise reegleid.

Kaubamärgist nähti mitmepoolset kasu. Ühelt poolt see, et metsaühistud ise on nähtavamad ja oma tegevuses selgemad. Teisalt on metsaomanikel neid palju lihtsam üles leida ja nad saavad olla kindlad, et kohtavad metsaühistus kompetentseid inimesi, kes suudavad nõu ja abi anda.

Ühine standard on kõikidele metsaühistutele, kes brändiga liituvad, kohustuslik.

Detsembri alguseks oli teada kolm ühistut, kes avaldasid kaubamärgiga liitumise soovi, ning kohe kaasa lüüa soovijaid oli veelgi. Ettevalmistused võtsid veel mõnevõrra aega. Esimese otsuse metsaühistute kaubamärgiga liitumise kohta tegi märgi hoidja Keskühistu Eramets 25. jaanuaril 2016. Liitus kuus metsaühistut.

Metsaühistu® kaubamärgi tekkeloost ja põhimõtetest räägib raamatus pikemas intervjuus ka Keskühistu Eramets juhatuse esimees Tarmo Lees.

Laadi aastaraamat “Eramets 2013-2016” alla.

Seotud artiklid:

19.09.2016 METSAÜHISTU® PÄLVIS KONKURSIL EESTI DISAINIAUHINNAD 2016 KAKS ESIKOHTA
27.01.2016 ALGAS METSAÜHISTUTE KOONDUMINE ÜHISE KAUBAMÄRGI ALLA

The post Kaubamärk Metsaühistu® on erametsanduse oluline märksõna! appeared first on Valgamaa Metsaühistu.